Koori lugu

Koori algus kuni II maailmasõda

Tartu Üliõpilassegakoori (TÜS) lugu sai alguse 1905. aastal kui Tartu Reaalgümnaasiumi viimase klassi õpilane Leenart Neumann kutsus kokku segakoori, mille lauljateks olid vaid eesti soost üliõpilased. Kollektiivi nimeks sai  Eesti Noorsoo Segakoor. Tegevuse eesmärgiks seati tolleaegse koorimuusika levitamine ning üliõpilaste muusikaline harimine.

1913. aastal liitusid kooriga mitmed Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ja Eesti Naisüliõpilaste Seltsi (ENÜS) liikmed, paisutades koori koosseisu 80 lauljani.Koori nimeks oli tol ajal Tartu Eesti Üliõpilaste Koor. 1914. aastal oli koor kaasategev Miina Härma teose „Murueide tütar“ etendamisel Tartus ja Tallinnas, dirigeeris Juhan Simm. Tallinnas toimunud etendusega tähistati ka Estonia teatrimaja avamist.

Eesti Wabariigi päevil oli üliõpilassegakooril nii tudengite muusikakultuuri kui ka eesti koorilaulu edasiarendamisel märkimisväärne roll. Viimast rõhutab ka fakt, et dirigentideks olid järgemööda kolm Eesti silmapaistvat heliloojat – Juhan Aavik, Alfred Karindi ja Enn Võrk, kes kõik on koorile ka laule pühendanud.

1920. aastal sai koori nimeks Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Muusika Sektsiooni Segakoor. Nimelt algatasid EÜSi liikmed Joosep Teinman ja August Grünberg 1920. aasta oktoobris Üliõpilaskonna Muusikasektsiooni loomise, mis omakorda võttis enese tiiva alla Leenart Neumanni juhatatud 50-liikmelise segakoori. Neumanni käe all tegutses koor 1921. aastani. Koori nimemuutus oli seotud ka Tartu Ülikooli saamisega eestikeelseks ülikooliks.

1921. aastal asus segakoori dirigendi ametisse Juhan Aavik, kes oli tol ajal ühtaegu ka Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Aavik kõhkles suure töökoormuse tõttu pikalt, enne kui pakkumise segakoori juhatama hakata vastu võttis. Just Aaviku dirigendiksoleku aegu toimus mitmeid olulisi arenguid koori taseme ning organiseerituse valdkondades: 1921. aasta 1. detsembril esines üliõpilassegakoor edukalt Tartu Ülikooli aastapäeval ülikooli aulas ning peale viimast sündmust said alguse nii koori liikmete hulga pidev suurenemine kui ka koori kunstilise taseme tõus. Ametisse nimetati ka hääleseadja. 1921. aastal detsembris valiti koorile juhatus, mille tulemusel muutus kollektiiv faktiliselt iseseisvaks.

1923. aasta kevadeks oli üliõpilassegakooril juba 120 liiget. Esineti erinevates paikades üle Eesti – näiteks Pärnus, Paides ja Viljandis, aga ka Tallinnas Estonia kontsertsaalis. Arvustused hindasid koori esinemisi igati kordaläinuiks. 1924. aasta aprillis tegi koor esimese välisreisi, andes kontserdi Riias koos üliõpilaskooriga “Dziesmuvara”. Oktoobris 1925 järgnes kontsertreis Soome, kus esineti Helsingis ja Turus. Samal aastal tähistati Tartus koori aastapäeva dirigent Juhan Aaviku helitööde kontserdiga, mis oli ühtlasi lugupeetud maestro lahkumiskontsert. Pärast J. Aavikut juhatasid koori lühemat aega Juhan Simm, Paul Konsap ja jällegi Leenart Neumann.

1927. aasta sügisest saab koori uueks nimeks Tartu Üliõpilaskonna Segakoor ning dirigenditööd asub tegema helilooja Alfred Karindi (tol ajal Karafin). Samal ajal loodi ülikooli juurde muusika õppetool ja Karindist sai ühtaegu Tartu Ülikooli muusikaõpetaja. Muusikaõpetaja ülesandeks oli tol ajal muuhulgas ka üliõpilaskooride juhatamine. Koori hääleseadjaks sai Rudolf Jõks, kes hinnatud solistina esines sageli koori kontsertidel.

R. Jõks: “… Tartu koorid on teinud viimaste aastate jooksul tunduvaid edusamme. Näib, et hoolitsemine kooriliikmete häälekultuuri eest, on andnud häid tagajärgi. Eesrinnas sammub Akadeemiline Meeskoor, suuri edusamme on teinud Üliõpilaskonna Segakoor, kellelt kui Tartu ainsalt tüsedalt segakoorilt ootame veelgi enam.” (“Postimees”, 30.05.1932).

Meeldejäävaks sündmuseks olid esinemised Tartu Ülikooli 300. aastapäeva juubeliaktusel ülikooli aulas ning kontsert “Vanemuise” aias 1932. aasta juunikuus.

Pärast A. Karindi siirdumist Tallinna sai 1933. aastal ülikooli muusikaõpetajaks ja üliõpilassegakoori juhatajaks helilooja Enn Võrk. Samast aastast kannab koor ka nime Tartu Üliõpilassegakoor. Jätkusid eduka kontserditegevuse aastad: esineti nii kodumail kui võõrsil. Eraldi väärivad äramärkimist 1935. aasta kontserdid Riias, kus esineti muu hulgas ka Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel ning ringhäälingus. Esinemised said Läti ajalehtedes kiitva hinnangu. Mõistagi esines koor ka üldlaulupidudel Tallinnas, samuti Tartumaa laulupeol ja koos Akadeemilise Meeskooriga esineti ülikooli tähtpäevadel.

Tartu Üliõpilassegakoori head taset silmas pidades saadeti koor 1935. aasta suvel Eesti Lauljate Liidu esinduskoorina Rootsis toimunud Põhjamaade laulupeole. Esineti nii vabaõhukontserdil Skansenis kui ka Stockholmi kontserdihoones. 1936.a järgnes kontsertreis Soome. Kooris oli 1930. aastatel 60 – 70 lauljat.

1939. aastal sai koori dirigendiks lühikeseks ajaks Voldemar Kliimand. II maailmasõja puhkemisel Tartu Üliõpilassegakoori tegevus seiskus…